Aidates jääda iseendaks

Olen viimasel ajal pistnud rinda inimeste aitamisega.
Aitamine=kellegile inimesele toeks olemisega, tema julgustamine, ülesehitamine.

Ette ruttavalt võib öelda: suur enamus põhineb armastusel.
Praegult näen ma asja sedasi, et enamus sellest mis mul jagada on, tuleb Jumalalt. Ehk siis teoreetiliselt peaksin ma saama aru, et kui väga Tema mind armastab. Nüüd kui see teadmine ja tõenäoliselt ka tunnetus minuni jõuab, siis on mul ka seda "midagi" endast edasi anda. Praegult ma tunnen, et ma olen seda vähe kogenud, või lihtsalt ei oska seda tähelepanna.
Võttes eeskujuks enda pastori, siis temas ma näen midagi. Seda midagi, mida nimetatakse armastuseks. Ma küll ei mõista seda päris täpselt, aga ma üha enam tunnen, et see on siiras.
Seega, mida parem on minu suhe Jumalaga ja mida enam ma tegelen enda nö armastava küljega, seda enam saab see läbi minu voolata.

Praegune praktika annab mõtlemisainet.
Mul oli hiljuti üks huvitav võimalus õppida ühte inimest tundma. Kahe päevaga avas inimene ennast sügavuti. Samas me sisuliselt oleme võõrad.
Ja lihtsa kõrvalvaatajana nägin ma, et sellel inimesel on üksjagu probleeme, millega ta peaks tegelema. Ja ikka inimesena tahad aidata.

Minu jaoks tähendab see reaalselt, et ma astun mingis punktis endaga vastuollu.
Kui ma ütlen kellelegi, et ma olen tema jaoks olema, siis ma tunnen, et see on kohustus sellest hetkest peale.
Ma tahaks siiralt öelda: ma armastan sind ja ma olen sulle olemas.
Kui ma suudaks seda siiralt öelda, siis ma usun, et enamus probleemid selle temaatikaga oleksid lahendatud.
Siin tuleb nüüd leida see tee selle siiruseni. Või pean ma vaatama mingi vaatenurga ümber, püüdes seda viia rohkem kooskõlla enda iseloomuga.

Seniks ma püüan jääda endaks, aidata jätkuvalt ning saada paremaks.

Kes on sõbrad = kes oled sina?

Täna meenus mulle mõttetera: näita mulle oma sõpra ja ma ütlen sulle kes sa oled.

Vaatasin enda praegust sõprusringkonda või siis tutvusringkonda laiemalt.
Mõtlesin, et kes tunduvad nemad mulle olevat ja kuhu nad pürgivad.
Ja kuna ma nende inimestega veedan palju aega koos, siis paratamatult jääb midagi külge. Seega vaadates neid inimesi, võin ma enam vähem oletada, et kuhu olen ma teel ja kes ma olen.
On oluline valida, milliste inimestega me end ümbritseme! Ja see ei tähenda ilmtingimata, et me osade inimestega enam ei suhtle. Pigem tuleb vaadata ümber see, et milliste inimeste vahel me oma aega jagame.

Kes on need inimesed, kes sind mõjutavad?

Lisaks sellele peatus mõte punktil, et kes siis on sõber?
Esimese mõttena meenus, et sõber on see, kes on olemas siis, kui sul on abi vaja.
Häid sõpru ja lihtsalt sõpru eristab siis selle punkti järgi see, et millisest supist on nad sind valmis välja aitama.
Lähenedes sõprusele sellest küljest, siis paneb see mind mõistma, et ma olen õnnistatud mees.

Oled või ei ole

Kui sa kristlasena tõstad pead ja hakkad midagi suurt tegema, siis sul on selleks ainult üks võimalus-see on koos Jumalga. Nii pea kui sa keerad südame teises suunas-lendab vaenlane peale ja hakkab lammutama. Ja kui sa lased, siis ta teeb seda mõnuga.

Teine võimalus on olla passiivne kristlane, siis sa eriti vaenlast ei huvita, sest sa sisuliselt oma passiivsusega pole mingi oht talle.

Mõtlesin mingit head argumenti, et miks mitte olla passiivne kristlane?
Meelde tulevad ainult kaks. Üks neist on see, et Piiblis räägitakse sellest, et ei maksa olla "jahe". Teine on isikliku laadi - minu jaoks pole see piisav.

Seega aktiivse kristlasena sa lihtsalt pidevalt arened ja pingutad, või kukud.
Passiivse kristlasena sa lihtsalt passid mornilt ja ühtlaset.

Mis puutub kukkumist, siis me kõik mingis punktis kohtame seda. Ja tõenäoliselt mitte ainult ühel korral.
Aga siin on oluline panna tähele üht: me kukume, aga alistumine on meie enda valik.

Inimesed tõepoolest on erinevad!

Tihti ütleme ja mõtleme, et inimesed on erinevad.
Samas me ehk ei teagi, et see sedasi tõepoolest on.

Lugesin täna natuke sotsioonikast.
Nimelt meil kõigil on sarnased meeleorganid. Samas kui taju tüpoloogiliste erinevuste tõttu me ei töötle kogu informatsiooni sarnaselt.
Erinevuse põhjus tuleneb sellest, et inimestel on erinev kaasasündinud taju, informatsiooni töötlemise ja selle väljastamise erinevus.

Hea näide on siin elevati kombanud pimedatest.
Üks kompis lonti ja ütles, et tegemist on maoga.
Teine katsus jalga ja ütles, et tegemist on puuga.
Kolmas haaras sabast ja väitis, et elevant on lihtsalt nöör.

Järgmine kord kui sa kellegist aru ei saa, või ei saada sinust aru, siis meenuta, et erineva isiksusetüübiga inimesed nagu suhtleksid erinevas keeles.