Üks tore sõber alustas hiljuti blogitamist ja see andis inspiratsiooni, et jagada viimase aja olulisemat mõtet või ehk arusaamist.
Kui siin viimased paar posti on olnud sellised "kuumad", siis praegult on asjad südames pisut jahedamad.
Olen selles olukorras, et "ei ole tunnet" Jumalat otsida.
Ja nagu meile kõigile on teada ja nagu kinnitasid minu jaoks kaks autoriteetset inimest koguduses, siis sellistes olukordades tuleb kasutada distsipliini.
Tuleb teha enda parim, et jõuda Temani ja Ta tuleb ülejäänud tee ise.
See muidugi on teine lugu, kui püsivalt ei ole tahtmist teda otsida.
See näitab, et inimene teeb midagi valesti.
Jumal tänatud, et ma ei ole selles olukorras!
Pigem just vastupidi - kui olen otsinud, siis olen ka midagi endale leidnud.
Proovin nüüd enda tarkust rakendada ja usume, et peatselt on selles vallas siia võimalik edust kirjutada.
